Zetterberg, lk 555-571 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)
paindlikum. Karmi keelt "sobivate" kirjanike nappusest kõneleb 1950. aastal
trükitud nimekiri avaldamiskõlblikcst eesti kirjanikest. See koosneb 35
usaldusväärse kirjaniku nimest, teiste seas August Jakobson, Johannes
Barbarus,
Debora Vaarandi, Aadu Hint ja Juhan Smuul (1954. aastani Schmuul).
Kirjandusest sai nõukogude aja Eestis see kanal, mille kaudu oli võimalik
väljendada kas või pisutki rahvustunnet, vabameelsust ja uusi
vormikatsetusi.
"See eeldas erilist koodisüsteemi, mis vahendas vastuvõtjale sapienti
sat põhimõttel, see tähendab eeldas, et lugejal on oskus mõista pinna all
peituvat sõnumit. Selle oskuse lugeda "ridade vahelt" lõid kirjanduskriitika ja
lugejaskond, kes lugesid kirjandusest välja varjatud tähenduste ja
metafooride kaudu väljendatud rahvuslikke ja filosoofilisi sõnumeid." (VEI-
DEMANN)
Üks neid väheseid, kes uues süsteemis harjale tõusis, oli kahekordne
annaabi.ee 
