suurel hulgal vanad malm radiaatorid. Hall malmi sulatamiseks oli kaks vagrankat ehk sulatusahju, mida kasutati korda mööda. Ahju köeti kivisöega. Edasi liikusime teiselepoole vagrankat, kust tuli välja sula metall. Seal lasti sulam suurde valukoppa, millel on lehtterastest kest ning tulekindel vooder. Koppaga täideti vorme liikudes kopaga ühe vormi juurest teise juurde.Vormi valamine oli täpne ja täpsust nõudev protsess. Kõrval ruumis valmistati vorme. Milleks kasutati vormikaste ja eelnevalt valmistatud mudeleid. Seda tööd tehti käsitis. Tehase teises otsas oli ala, kus võeti valandid vormist välja. Peale valamist mingi aeg vorm jahtub, sel ajal metall kristalliseerub. Vormist välja löömiseks kasutatakse vibroreste. Kasutuses olnud vormisegu liigub väikse ringiga uuesti kasutusse. Edasi liikusid valandid lõppviimistlusse, kus neid puhastati kasutatdes puhastustrumleid. Veel oli tehases komplekteerimis osakond, kus olid erinevad tööpingid.
Üks suuremaid miinuseid ongi see, et ruumi peab jätma töötlemisvarudeks. Üldiselt antud valuprotsessi pinnakaredus on kõige halvem võrreldes teiste protsessidega ning täpsus samuti, kuna inimene pole võimeline sadu vorme järjest valmistama. Vormide valmistamiseks on vaja liivasavisegu, mis moodustab põhiosa vormist, siis mudelit et oleks võimalik valmistada jäljendit, mis võib olla tehtud puidust, alumiiniumsulamidest või plastist. Muidugi on vaja vormikaste, milleta vormi pole praktiliselt võimalik teha ning sellele lisaks veel mudelikomplekti. Mudelkomplekt aitab valmistada püstkanali, valupea, valulehtrit ja toitekanali. Lõpuks on vaja veel sula metalli, mida valada valmistatud vormi, selle sulatamiseks kasutatakse ahju, näiteks elektriahju. Töötingimuste koha pealt on tähtis kõrge tuleohutus, sest töötatakse kõrgel temperatuuril oleva tuleohtliku sulametalliga. Tööjõu kvalifikatsioon ei pea eriti suur olema, sest antud
annaabi.ee 
