sama plaani järgi edasi. Kuid kahjuks pean tõdema, et negatiivselt pani politseisse suhtuma ka meedia- räägiti ainult halba ja unustati, et enamus ametnikke tegutses üllal eesmärgil. Politsei vaatenurgast oli see sündmus nii negatiivne, kuid samas ka positiivne. Negatiivne kindlasti sellepärast, et politsei maine sai rikutud ja rahvas ei usaldanud ametnikke niipalju kui varem. Samuti need vormikandjad, kes jäid altkäemaksu võtmisega vahele mõtlesid ainult iseenda heaolule, kuna nad ei arvestanud mis saab siis kui see kõik peaks avalikuks tulema- maine langus ja muu sellega kaasnev. Politseile valmistas ka kindlasti piinlikkust see, et seda oli nii kaua varjatud, ning peasüüdlasele Karrole anti isegi 10 aasta pikkuse laitmatu teenistuse eest aumärk. Positiivseks saab seda juhtumit pidada, kuna
· Ühes Eesti iseseisvuse taastamisega 1991. aastal võeti uuesti kasutusele ka Eesti riigihümn. · Eesti hümni kasutatakse riiklikel tseremooniatel, spordivõistlustel või muudel avalikel üritustel. · Hümni ei tohi teotada. · Traditsiooniliselt tõustakse hümni laulmise ajaks püsti, osutades sellega austust oma maa ja rahva vastu. · Hümni laulavad kaasa kõik koosviibijad. · Hümni laulmise ajaks paljastavad tsiviilriietuses meesterahvad oma pea ja vormikandjad tõstavad käe auandmiseks vormimütsi juurde. · Hümni lõppemisel ei aplodeerita. · Tavapäraselt lauldakse hümni ürituse alustamiseks või lõpetamiseks. · Kui samal üritusel esitatakse rohkem kui üht hümni, siis kantakse esimesena ette välisriigi hümn ja seejärel Eesti hümn. · Kui hümne lauldakse ürituse lõpus, siis kõlab Eesti hümn viimasena. TEENETEMÄRGID Eesti Vabariigi teenetemärgid on kehtestatud 19.12
annaabi.ee 
