kasvatatava ning kasvataja vahel ehk inimestevaheline mõjusuhe, mis tingib omalaadse eetika. Teisest küljest on kasvataja vahemees ning abistaja selle vähema mitmekesiste ilmasuhete kujundamisel. Kasvatus on kui lõputu mõõdu otsimine: mis sobib, mis toimib olemasolevais tingimustes nende konkreetsete inimeste puhul. Mis on ajalik kasvatus? Kasvatust ennast on mõistetud kahes äärmuses, ühelt poolt kui inimese ,,tegijat", vormijat, müjustajat, dressuuri, teiselt poolt kui kasvamise saatmist, kasvada aitamist. Hirm on kasvatuses inimese saatjaks ka nüüd, sest vanemad soovivad lastele parimat. Nad soovivad kindlustada neile elamiskõlblikku elu reaalselt toimivas ühiskonnas. Elamiskõlblikkus see on toimetulek, tegutsemine ühiskonna ettekirjutuste järgi nii, nagu elu ise sunnib. Hea kasvatus tähendab lapse isiksuse austamist, tema individuaalsuse märkamist. Kasvatus on dialoog
"Surnuteraamatust" saame teada, et ta oli osav metallitöötleja, meisterlik arhitekt ja küige universumis asuva vormija. Asjaolu, et kreeklasid samastasid teda Hephaistosega, aga roomlased Vulkanosega, aitab meil suuresti tema atribuute mõista. Ptah oli see, kes viis koos Hnumiga ellu Thoti käsud universumi loomise osas. (Hnum/Hnemu iidne kultus oli Elefantine linnas. Arvatavasti oli Hnum predünastiliste egiptlaste jumal. Tema nimi tähendab "ehitajat" või "vormijat", ning just tema valmistas potikedral esimese inimese, tegi esimese muna, millest tuli päike, lõi jumalate kehad ja hoidis neid korras. Tema sümboliks oli lamedasarveline jäär. Tavaliselt kujutati teda jäärapealise mehena, kes kannab valget krooni, mõnikord ka ketast. Algselt ta oli jõejumal, keda peeti nagu Hapitki Niiluse ja iga-aastase üleujutuse jumalaks). Hnumi hooleks jäi loomade vormimine, samal ajal kui Ptahi ülesandeks oli maa ja taeva loomine. Ptah