Turbatootmise kordamisküsimuste vastused
juhtimise keskuseks. Eesrindlikud mõisnikud kirjutasid turbast kui allapanu ja
küttematerjalist. 1840 a. ehitati Tallinnas turbaga köetav lubjaahi. Selle jaoks toodeti
turvast Ülemiste (Sõjamäe) rabast. Turvast toodeti algul labidaturbana. 19. saj. keskel oli
labidaturba karjääre Eesti mõisates 300 ringis. 1860. aastate algul rajati Sindi vabriku
puidu säästmise huvides mehhaniseeritud turbakarjäär. Algselt kasutati saksa inseneri
Schlickeysen’i tellisetehase savisegajast-vormijast kohandatud toorturbast tükkide
pressimise masinat. Alguses oli hobustega veetav, hiljem kasutati ajamina aurumasinat.
Vabrikus töötas lokomobiilide jõul kolm turbamasinat, andes 150000 turbatükki päevas.
Selline kogus vastab kütteväärtuselt 94 süllale puidule. Vajalik turvas saadi kõrgsoo
esialgse künni ning seejärel olenevalt ilmadest äketega segamisega. Edasi viidi
turbamass vagonettidega punkrisse ja sealt masinasse. Masin töötles ja pressis turvast
annaabi.ee 
