Taani raamatukultuur
hukkamõistva lõppsõna esteeditsevalt muretu geeniuse ideaali kohta ja sellega lõpetab
otsustavalt ühe ajajärgu, jättes aga igasugused võimalused lahtiseks edaspidisele arengule.
Romatismi lõpu tuntuim, maailmakirjanduseski ainulaadse koha omandanud taanlane Hans
Christian Andersen (1805-75) on käsiteldav nii romantikuna kui ka realistina. Tema naiivne,
kergesti sentimentaalseks kalduv looming oma kangekaelse ohtrusega, hakkas koduseid
vormiesteete tüütama ja seda õigustatultki, sest isegi parem osa sellest, romaanid
,,Improvisaator" 1835, ,,O.T." 1836 ja ,,Ainult mängumees" 1837, on tänapäevasele lugejale
juba täiesti iganenud. Sellest tuli, et ka tema kunstmuinasjuttudele nende ilmumahakkamisel
(,,Muinasjutud ja lood" , vihkudena alates 1835-1872) vaadati kui lastejuttudele. Ometi sai ta
just läbi nende maailmakuulsaks, tunnustuski tuli esmalt välismaalt ja lõpuks hakati ka
kodumaal temale kui rahvuslikule uhkusele vaatama