Maailmakirjandus
psühholoogilisest, filosoofilisest sõnumist olulisemaks. Näiteks loobumine kirjavahemärkidest nii luules kui ka proosas tuli
taotlusest võimalikult vahetult edasi anda alateadvust. Korrastamata struktuur: sageli ei tee vahet, kas tegevus toimub
olevikus või minevikus või milline tegelane parajasti räägib. Lugeja vastuvõtuvõimet hinnati üle. Teosed on
mitmetähenduslikud. Autorid ei andnud enam teoste tegelastele ja sündmustele hinnanguid. Kõige kaugemale jõudis
vormieksperimentidega James Joyce, sealt edasiminek oleks tähendanud suurema lugejaskonna kaotamist. XX sajandi
modernistliku romaani tunnusjooneks on rõhutatud filosoofilisus. Kirjanik võis olla ühtlasi filosoof (nt hispaanlane Miguel
de Unamuno). Romaanizanr arenes, romaanile lisati isikupäraseid varjundeid, kasutati filosoofilisi sümboleid. Säilis
realistlik põhikude.
Esindajaid
Marcel Proust: 7 osa ja 16 köitega "Kadunud aega otsimas" (1913-27) süvapsühholoogiline romaan, kus segunevad
annaabi.ee 
