Kompositioon maastikukujunduses
vormid kooskõlaliselt, et moodustada ühtset kunstiteost maastikus. Kompositsiooni loomise
eelduseks on vormidevaheline harmoonia. Harmoonia saavutatakse üksteisega sobivate
vormide komponeerimisel. Mida enam leidbu elementide omavahelisi kooskõlasid, seda
harmoonilisem on kompositsioon. Teatud sarnaste põhimõtete kordamist kogu kujunduses
nimetatakse kompositsiooni ühtsuseks. See võib väljenduda maastikukujunduses teatud
sarnaste omadustega maastikuelementide kasutamises, vormidevahelistes
proportsionaalsetes suhetes, sarnast kontrastides. Kompositsiooni ühtsuse tagavad näiteks
allutamine: keskele dominandile, elementide funktsionaal-strukturaalsele ühtsusele,
mahuliselt domineerivamale maastikuelemendile. Sarnaste vormide kasutamises peitub ka
oht ühetaolisuse tekkeks. Seda aitab vältida valitud motiivide ning vormide varieerimine.
Tüüpilisemad võimalused vormi eksponeerimiseks on lähivaates, kaugvaates, vabalt, avatult,
poolsuletult, isoleeritult, seotult