Morfoloogia alused
(nt halloo, ja-jah) või jäljendavad heli (nt kill-koll, plärts).
Tähenduse järgi on võimalik eristada hüüdsõnade seas nelja suuremat rühma.
1.Tundeid väljendavad hüüdsõnad peegeldavad kõneleja emotsioone ja suhtumist, nt oi, ahaa,
ohoo, hurraa, ai- ai, ähää.
2. Tahteavaldusi väljendavad hüüdsõnad väljendavad kõneleja soovi kedagi tegevusele õhutada ja
neid kasutatakse käskivate vormelitena, nt äss, nõõ, kõtt, säh, marss, kuss.
Suhtlushüüdsõnad (nt noh, no, jah, ah nii, ah soo) sõlmivad kuulajaga kontakti, märkides
kõnevooru algust (Noh, kust teie tulete?), hoiavad kuulajaga kontakti, toimides täitesõnana
kõnevooru sees (See oli noh niisugune natuke imelik päev) või on tagasisidesignaalideks (Nii-
nii!).
4. Onomatopoeetilised hüüdsõnad jäljendavad loomade häälitsusi või muid loodus- või tehishääli