Veri Inimesel on verd 7-8% kehakaalust. (70 kilosel 5l verd) Veri paikneb veresoontes ja osa paikneb vere depoodes maksas, põrnas ja luuüdis. Suurema füüsiise koormuse korral paisatakse depoodest välja. Punasest luuüdist verd ei paisata, enne kui vormelemendid on küpseks saanud. (paisatakse välja suurte verekaotuste korral) Veri jaguneb plasmaks ja vormelementideks. suhe on 40-45% vormelemente, 55-60% plasmat. Punase värvi annavad verelibled. Plasma ja vormelementide omavahelist suhet nim. hematokritiks. Nt vere vormelementide ülekanne. Kui vormelemente on liiga palju (jalgratturitel piir 50!)....... veri paksem ehk viskoossem. Süda peab ringi pumpama. Suusatajal mõõdetakse hemoglobiini taset. Kui hemoglobiini sisaldus liiga kõrge, ei lasta starti. Vere skeem!!!!!!!!
Niimoodi saab veri transportida organismis vajalikke aineid. Verel on omadus hüübida, see leiab aset tänu veres ringlevatele ainetele ja trombotsüütidele. Vere hüübimine peatab väiksemate haavade korral vere väljavoolamise veresoonkonnast. Vereplasma: Vereplasma peamine funktsioon on transpordifunktsioon. Vereplasma sisaldab ainevahetuse lõpp-produkte, mineraalaineid, valke, rasvu süsivesikuid. Vereplasma peamine koostisosa on vesi. Vere rakud: Vere vormelementideks ehk vere rakkudeks on: - erütrotsüüdid ehk punased verelibled; - leukotsüüdid ehk valged verelibled; - trombotsüüdid ehk vereliistakud. Erütrotsüüdid: Erütotsüüdid moodustavad vere rakkudest põhilise osa. Ühes mm3 umbes 5 miljonit erütotsüüti. Nad moodustavad umbes neljandiku kõigist inimese rakkudest. Punalibled on kaksiknõgusa ketta kujulised. Erütotsüüdid sisaldavad hemoglobiini: see rauda sisaldav
annaabi.ee 
