Uurimustöö eesti-, tori- ja eesti raskeveohobusest
arenenud keha, tugeva luustiku ja kõõlustega, kohalikele tingimustele kohandatud
universaalset tüüpi põllumajanduslik hobune. Eesmärgi saavutamiseks toodi kasvandusse
sõjast alles jäänud Hetmani pojad Harri ja Hofrihter. Märade hulgast praagiti välja
ebatäiuslikke.
Samal ajal hakati pidama ratsavõistlusi. Ratsatüübilisi täkke püüti koondada Järva- ja
Viljandimaale, kus kasvatati ratsahobuseid kaitseväe tarvis. 1935. a rajati Tartu lähedale
Vorbusele kaitseministeeriumi ratsahobuste kasvandus, mis põhines tori tõugu märadel.
Kuid 1930. aastate keskel hakkas pikaajaline sugulusaretus avaldama mõju nii hobuste
tervisele kui välimusele. Ilmale hakkas tulema nõrgajalgseid, kergeid ja halvasti arenenud
kehaga hobuseid, kes olid vastuvõtlikud mitmesugustele haigustele. Tekkis vajadus uue tõu
kasutuselevõtmiseks. Vaja oli leida selline tõug, mille abil saaks tõsta hobuste elujõulisust ja