Traktaat lex talionis'est Hugo Grotiuse "Sõja ja rahu õiguses"
massihävitusrelvi. Toodi küll õilis ettekääne, ent eesmärk oli ilmselt hoopis naftaväljade üle
kontrolli haaramine.
Lex talionis väljendus juudikristlikes õpetustes, täpsemalt Vana Testamendi Moosese 5.
raamatus, kust võib lugeda järgnevat põhimõtet: "Kui tekib kahju, siis tuleb anda hing hinge vastu,
silm silma vastu, hammas hamba vastu, käsi käe vastu, jalg jala vastu, põletus põletuse vastu, haav
haava vastu, vorp vorbi vastu." Seega, kui keegi lõi välja teise inimese silma, löödi karistuseks välja
vigastuse tekitaja silm. Samas ei kehtinud taoline toimimisviis sugugi juhul, kui vigastaja oli
kõrgemast ning vigastatu alamast klassist. Siis võis näiteks hamba väljalöömise lunastada hoopiski
20-hõbeseeklilise kompensatsiooniga.1 Ent Uues Testamendis õpetab Jeesus järgmist: ,,Ära pane
vastu kurjale. Kui keegi sind lööb vastu teie paremat kõrva, siis kääna temale ka teine." Niisiis ütleb