Kasvatus eri kultuurides
põlvkonda. Pere pea oli vanaperemees. Vanemate , eriti isa õnnistus oli püha, tema needus,
aga lapsele kõige hirmsam karistus. Vägivald laste kallal oli vene talupojaühiskonnas
tavaline. Kõlblus normide kontroll lasus igapäevaselt kogukonnal. Poja sünd perre oli väga
suur rõõm. Laste suremus oli sage. Laste kasvatamine allus traditsioonidele. Kuni viienda
eluaastani suhtuti lastesse leebelt, seejärel läks asi karmimaks. Lapsi karistati riidlemise,
sõimu, laksude ja vopsudega, raskemate pahanduste eest said nad peksa. Lapsi hirmutati
kolli, kodu- ja metshaldja, karu või rebasega. Viieaastased lapsed hakkasid juba tööle. Ema
õpetas tütart, isa poega. Oluline oli pidev eeskuju. Talupoja laps kasvas nii looduse
tsüklites kui ka vanade tavade, kommete ja rituaalsuse kogumis. Hinnati väärikust
suhtlemises. Etiketist kinnipidamine oli väga oluline. Lipitsemist põlati. Eneseväärikus oli
ka kõige vaesemal
annaabi.ee 
