Mees, kes teadis ussisõnu
Leemetiga ise järve äärde ja hunte kaasa ei võta. Neid ootas seal juba hiietark ja kui
ta nägi et neil pole hunte kaasas, oli ta raevunud, Onu Vootele seletas, et haldjaid
pole olemas, see on lihtsalt iidne vana komme neisse uskuda, kuid hiietark oli kuri
selle peale, ja röögatas, et kuidas saab meest selliseid asju rääkida. Ta oli kuri selle
peale, et Vootele ei käi hiies, ja rääkis, et sellised inimesed peavad küladesse tagasi
minema. Ta tahtis nüüd tappa Vootlelet, et tema verd ciia järve, kuid Vootele kaitses
end hästi ja haavad hiietarka hammastega. Hiietark hakkas Vootlelet kartma ja onu
Vootele oli kuri, ütles, et ta hoiaks tast kaugel ja jätaks poisi rahule. Onu Vootele ja
Leemet läksid käsikäes koju.
Pärtel tuli Leemeti juurde ja rääkis, et Ülgas rääkis neile juhtunust. Tambet oli kuri
Leemeti ja ta ema peale. Kord oli Leemet, Pärtlej ja uss koos ja kuuslid, et keegi
tuleb, see oli Tambet koos vaese tütrega Hiiega