Tänapäeval elavad kõik normaalsed inimesed lageda taeva all, mitte võsas! Ka mina tahan künda ja külvata, nagu seda tehakse kõikjal arenenud maailmas! Mille poolest mina kehvem olen? Ma ei taha elada nagu kerjus! see on iseäranis hõrk roog, mida peab lihtsalt oskama süüa. „Mitte nagu meie lihakäntsakad, mida iga loll mõistab õgida, vaid peenema maitsmismeelega inimesele kohane euroopalik toit. Need olid kõik need väited Leemeti isa suust,millest Vootelel oli täiesti ükskõik. 2.Ussisõnad-sõna, mis kutsub sinu juurde põdra või hirve, et sa saaksid tal kõri läbi lõigata, või siis sõna raevunud hundi rahustamiseks, samuti tavaline loba ilmast ja muust säärasest, mida sobis ajada möödaroomavate rästikutega.Need olid sõnad,mida kasutati looduses ellujäämiseks ja loodusega suhtlemiseks. 4.põhjust,miks hakkas ussisõnade kasutamise oskus vähenema. 1. Noorem sugupõlv ei viitsinud raske keelega enam üldse vaeva näha. 2
mis tegelikult pole eriti tähtis ja ei mängi suurt rolli. Selleks grupiks oleksid mungad, raudmehed ja paavstid, keda külainimesed austavad, kui autoriteete, kuid keda metsarahvas 3 vihkab ja ei salli silmaotsaski, olenemata nende staatusest. Teose peategelased püsivad enamjaolt romaani ulatuses samad, kuid esineb mõningaid muutusi. Kõige keskmes on Leemet. Teose alguses on suur roll ka tema perel, emal ja onu Vootelel. Samuti ka sõpradel Pärtlil, rästik Intsul ning Hiiel. Pidevalt on tähelepanu all ka demagoogiat ajav hiietark Ülgas. Kui Pärtel on külla kolinud ja Ints ning Hiie surnud, siis tähtsustub külarahva roll, Magdaleena ja külavanem Johannes tõusevad peategelaste hulka. Teose lõpus, kui ka Magdaleena on surnud, tõuseb peategelaseks kaua kadunud olnud Leemeti vanaisa Tölp. Kõrvaltegelasteks, kes teoses olulist rolli ei oma, on inimahvid Piie ja
annaabi.ee 
