Üldine teatriajalugu I sügis
paigutavad inimese kindlameelsuse lossi luku taha. Surmapatud hakkavad lossi ründama, et inimest
sealt välja meelitada. Inimese ainsaks surmapatuks jäi ihnus. Halastus päästab inimese hinge.
Keskaegne teater asetab ennast selle inimese tasandile, kellega ta räägib. Religioosse zanrina leidis
moralitee müsteeriumites kindla koha. Moralitee nagu farsski müsteeriumisse ei sulandunud.
Müsteerium ei saanud oma tegelasi kellegi teisega asendada. Moralitee võis sotsiaalseid
voorususeid/pahesid asendada (puuduvad religioossed allegooriad). Moralitee võis olla poliitiline.
16. sajandil oli moralitee oma sideme religioossusega täielikult kaotanud.
20. Müsteerium kui keskaegse teatrikogemuse süntees
Tsunftid lähtuvad aga laada ja karnevali vaimust. See uus teater kaotab oma peenuse, ranguse,
proportsianaalsuse kõik selle, mis omane kiriku vaatemängule. Huvitab vähe karakterite loogika ja
tegevuse seotus. Sisulised asjad asuvad tahaplaanile
annaabi.ee 
