Platoni õpetus hingest ja voorustest.
väärtus omaette, nagu Kanti käsitluses, vaid oli seda ikka koos nende soovitavate tagajärgede,
konsekventsidega, mis kõlblusest eeldatavasti pidid tulenema. Kui nii, siis on aga Sokratese
ja Platoni positsioon avatud sofistide kriitikale, kes said kerge vaevaga leida kogemusest
küllaga näiteid selle kohta, kuidas vooruslikud inimesed pole oma voorustele vaatamata oma
elu jaoks soovitavaid konsekventse saavutanud. Samas leidub piisavalt näiteid voorusetutest
inimestest, inimestest, kes ei ole ei targad, vaprad, mõõdukad ega õiglased platonlikus
tähenduses, kes aga paistavad elus tervikuna hästi toime tulevat. Platoni metempsühhoosi
õpetus ongi ehk hädalahendus sellele probleemile – kui voorusetus ei saa ka selles elus
“karistatud”, siis tulevases elus kindlasti. Nagu juttu oli, eeldas ta, et iga tulevane ümbersünd
7
annaabi.ee 
