innustavaks eeskujuks. Areetilisse teleoloogia mõiste keskendub eesmärgile elada hästi ja saavutada täius. Deontiliste süsteemide areetiline kriitika: 1) nendes süsteemides puudub motivatsiooniline komponent; 2) nad põhinevad iganenud teoloogilis-juriidilisel mudelil; 3) nad ei võta küllalt tõsiselt moraali vaimset mõõdet; 4) nad rõhutavad liialt autonoomia printsiipi ning ei arvesta moraali ühiskondlikku konteksti. Lk 253 Pojman 51. Palun selgita, mida mõtlevad kaasaegsed vooruseetikud, kui nad süüdistavad reeglipõhiseid süsteeme iganenud teoloogilis- juriidilisel mudelil põhinemises? Traditsioonilistes skeemides meenutab moraali keel struktuurilt õiguskeelt. Juriidilises kontekstis on käskudel-keeldudel kindel autoriteet reeglid, seadused, printsiibid peavad olema kellegi kehtestatud. Loomuseaduse traditsoonis oli autoriteedi rollis Jumal, kuid nüüd on eetika saanud religioonist sõltumatuks ja moraaliprintsiipidel pole enam kehtestajat
innustavaks eeskujuks. Areetilisse teleoloogia mõiste keskendub eesmärgile – elada hästi ja saavutada täius. Deontiliste süsteemide areetiline kriitika: 1) nendes süsteemides puudub motivatsiooniline komponent; 2) nad põhinevad iganenud teoloogilis-juriidilisel mudelil; 3) nad ei võta küllalt tõsiselt moraali vaimset mõõdet; 4) nad rõhutavad liialt autonoomia printsiipi ning ei arvesta moraali ühiskondlikku konteksti. Lk 253 Pojman 51. Palun selgita, mida mõtlevad kaasaegsed vooruseetikud, kui nad süüdistavad reeglipõhiseid süsteeme iganenud teoloogilis- juriidilisel mudelil põhinemises? Traditsioonilistes skeemides meenutab moraali keel struktuurilt õiguskeelt. Juriidilises kontekstis on käskudel-keeldudel kindel autoriteet – reeglid, seadused, printsiibid peavad olema kellegi kehtestatud. Loomuseaduse traditsoonis oli autoriteedi rollis Jumal, kuid nüüd on eetika saanud religioonist sõltumatuks ja moraaliprintsiipidel pole enam kehtestajat
annaabi.ee 
