Eesti uusaeg
mõisa rentimise kaudu. Nõnda saidki mõisate omanikeks mitmed kodanikud kuid
ajapikku ka üksikud talupojad.
Alates 1830nendatest sai talupoegi mõisate omamiseks Liivimaal, Eestimaal alles alates
1870nendatest.
Mats Erdell- Helme kihelkonnast, sai 1830nendatel koguni kahe mõisa härraks. Ühele oli
rendihärra ja teisele pandihärra. Oli rah akokku saanud selleks kauplemise teel (lina
kasvatamine/müümine), samuti voorivedudega. Aja jooksul ka üksikud teised talupojad
said mõisapidajateks, kuid tegu oli väga erandlike nähtustega.
Maaomandi ostmine balti provintsides oli lubatud üksnes kristlastele.
Fideikomiss; fideikomissmõis- tegu oli mõisaga, mille vöörandamine oli keelatud,
pärandamine pidi minema suguvõsasiseselt. Liivimaal oli neid veits rohkem kui eestimaal,
kuid olid suhtolulisel kohal mölemis.
Väikemaaomand ehk talude päriseksostmine- Liivimaal oli teoreetiliselt võimalik juba