Eesti esimene üldlaulupidu
aurulaevaga, kuid seda veeteed said kasutada vaid väga vähesed koorid. Enamus osalejaid tulid
kohale hobutranspordiga (Palamets, Hillar 1994:12).
Eestis oli olemas postijaamade ja reisijateveo küllalt tihe võrk, kuid postihobused võtsid peale
piiratud arvul reisijaid ja pealegi oli veohind üpris kallis ning vaesemad inimesed seda endale
7
lubada ei saanud. Vaja oli mingit väljapääsu ning see leiti selles, et kooris üürisid Tartusse sõiduks
kodukoha voorimeestelt suured plaanvankrid, millele mahtus istuma üsna palju inimesi. Nii sõitsid
Estonia koori ja Sindi vabriku lauljad (Palamets, Hillar 1994:12).
Talumehed kasutasid oma tööhobuseid ja lihtsaid vankreid. Selline sõit nõudis muidugi aega ning
ka loom tahtis vahepeal söötmist. Nii võttis kohalejõudmine mitmeid päevi aega. Puhkamiseks ja
ööbimiseks peatuti koolimajade juures. Tolleaegne talumees pääses harva kodust eemale, seega