Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal
" Seda määrust on paljud pärastise olukorra järele nii seletanud, et
see tähendavat: 4 päeva nädalas, kuid siis ei saa jaotada: 2 talvel, 2 suvel; või 2 päeva nädalas,
kuid siis ei oleks tarvis vahet teha talve ja suve vahel. Tähendab, siin tuleb mõista 4 päeva aastas.
Niisamuti määrab Riia peapiiskopp Albert 6. VII. 1272 semgallidele tegu: 2 päeva talvel, 2
päeva suvel, nii et neil 4 päeval iga adramaa pealt üks isik hobusega väljas on maaisanda kasuks
(vooril); teised, kes nii vanad on, et nad töötada saavad, teevad tööd käsitsi (U. B. 430), nagu
heina niites, puid raiudes jne. Selgesti on ka öeldud, et see tegu tehakse maaisandale.
II osa Eesti Kirjandusest nr. 2/1926
V.
Vabaduse lõpliku kokkuvarisemise teel.
Pärismaalaste elujärje järjest kasvav halvenemine oli tunduvas vahekorras vasallidega. Alguses,
nagu nägime, allusid pärismaalased otse maaisandale