põlislaasi. Maakonna uhkuseks on kaunite järvesilmadega Vooremaa, üks omalaadsemaid jääajal tekkinud pinnavorme kogu Euroopas. · Juba aastakümneid tuntakse nii Eestis kui ka kaugemal Jõgevamaal aretatud põllumajanduskultuure. · Jõgevamaad kutsutakes Kalevipoja tegude maaks, kuna siitkandist võib leida kõige rohkem eepose kangelasega seotud muistenditest pärinevaid loodusvorme, vooresid, veekogusid, omaaegseid linnamägesid, lingukive ja ka mõõga kaotamise kohta. Turism: · Jõgevamaa kutsub avastama looduse ja kultuuri mitmekesisust, nautima ajaloopärandi aardeid, legendidega seotud põnevaid paiku, omanäolisi piirkondi ja meeldivaid puhkamisvõimalusi. Jõgevamaa on väga eriilmeline ja eriline, ulatudes Põltsamaalt risti läbi Vooremaa maalilise Peipsi järveni välja.
Muldade lähtekivimid selles valdkonnas väga kirjud. Asustus selles valdkonnas suht hõre, sest palju soid, suht kehvad mullad, boniteet7-10, põllumaad 15%, leidub palju oosisid. Ooside tippudel võib olla ka leedemullad (huumushorisont puudub, L). Ooside vahel madalates kohtades põhjavesi kõrge, palju allikalisi alasid. Valdkonda on nimetatud ka Kõrvemaaks. A)Aegviidu-Käru- natuke enam põllumajandulikult asustatud, palju oose ja vooresid. B)Häädemeeste-Saarde- valdkonna halvimad mullad, palju leedemuldi ja märgasid leedemuldi, tugevasti leetunud muldi LkI, LkII ja isegi LkIII, palju soid. VIPeipsi äärne madalik- leetmullad, soostunud leetmullad ja soomullad. Kaks allvaldkonda. 8% Eestimaast, Peipsi äärne ja Pihkva järve äärne ala. Suur osa pinnakattest sorteeritu liivad (pärast jääaegsete veekogude liivad), natuke ka kahekihilist lähtekivimit. Kuni
endast maha lohu. Otsmoreen moodustub paigas, kus liustik ,,seisab paigal" pikemat aega, ning tagant kantakse pidevalt uut materjali juurde. Voored Asümmetrilise ehitusega kuhil, mis on liustiku liikumise suuna poolt järsu nõlvaga ja vastasküljelt lauge. Tekkemehhanism pole teada. Moodustuvad liustiku keskosas, paksusega ~1km, liikuvas jääs, mingil põhjusel toimuva kiire settimise käigus. Eestis väga palju ja suuri vooresid. Liustike sulamisvete setted ja pinnavormid. Jääjõgede(glatsifluviaalsed) setted kruus, liiv. Jääjärvede(glatsiliminilised) setted liiv, aleuriit, savi. Oosid liivast ja kruusast seljandikud. Tekivad kitsas voolukanalis(jäätunnelis) kiiresti voolava(surve all oleva) vee puhul. Sandur, liivatasandik tekib liustiku sulamisel suurte kindlate voolukanalite puudumisel. Liiv settib ühtlase kihina liustikukeelest eespool olevale pinnale
annaabi.ee 
