Üldmeteoroloogia konspekt
pööripeäval on kogu planeedil päev ühe pikkusega võrdpäevsus. Vähi pöörijoonest
ekvaatori poole jäävatel aladel on päike seniidis 2 korda aastas. Suvisel pööripäeval päike
põhjapolaarjoone kandis üldse ei looju. Lõunapoolkeral toimub kogu staff analoogliselt
va et meie suvel on neil talv ja Vähi pöörijoone asemele on seal Kaljukitse pöörijoon.
Meie talvel toimub neil nö jaanipäev.
Maa vööndit paralleelide + 23o27' ja 23o27' vahel nimetatakse troopiliseks voondiks
ehk palavvoondiks. Laiuskraadidest ± 66o33' pooluste poole asuvaid alasid nimetatakse
polaarehk külmvoonditeks (Arktis ja Antarktis). Troopiliste ja polaaralade vahele
jäävad parasvoondid. Seega on maakera jaotatud viieks temperatuurivööndiks.
Poolustel tõuseb Päike vastavalt kevadisel või sügisesel pööripäeval terveks poolaastaks
(polaarpaev) ja loojub samuti terveks poolaastaks (polaaröö). Refraktsiooni tõttu on
polaarpäev mõne ööpäeva võrra pikem polaarööst.
annaabi.ee 
