metall voolab ilma jõudu suurendamata. Voolavuspiiriks nimetatakse pinget mis vastab voolavusjõule. Enamiku sulamite tõmbediagrammidel voolavusplatvorm puudub, mistõttu voolavuspiiri asemel kasutatakse tinglikku voolavuspiiri. Tinglik voolavuspiir määratakse jääva deformatsiooni 0,2% juures, s.o. jõu juures mis kutsub esile teimiku jääva pikenemise 0,2% võrra. 3. Missugust materjali omadust iseloomustab tõmbetugevus, voolavuspiir, tinglik voolvuspiir? Materjali tugevust 4. Mis on katkevenivus, katkeahenemine? Katke venivus ja katkeahenemine on plastsusnäitajad. Katkevenivus on suhteline pikenemine A%. A = (Lu-L o/ Lo)*100% Lo teimiku tööosa algmõõtepikkus mm Lu teimiku pikkus pärast katkemist ehk lõppmõõtepikkus mm Lu Lo mõõtepikkuse tööosa jäävpikenemine mm-tes peale teimiku purunemist Katkeahenemine on Z% Z=(So St/ So)* 100% So teimiku tööosa ristlõike algpindala
määratavad omadused: löökpaindeteim. Tsüklilisel koormamisel määratavad omadused: väsimusteim. Mehaanilistest omadusest on olulised: kõvadus, tugevus, plastsus ja elastsus. Staatilisel koormamisel tõmbeteimiga määratud metallide tugevusomadused: voolvauspiir, tõmbetugevus.Ühik N/mm2. Lisaks määratakse materjali plastsusnäitajad: katkeahanemine, katkevenivus. Surveteimiga määratakse samad tugevusomadused, mis tõmbeteimiga: voolvuspiir, survetugevus. Dünaamilisel kormamisel määratavad omadused: löökpaindeteimiga määratakse materjali löögisitkus, mida tähistatakse KU või KV. Tsüklilisel koormamisel määratavad omadused: väsimusteimid on reglementeeritud: tõmbe-surve, painde ja väände korral. Pingetsüklite ja deformatsioonide korral. Pingekontsentraatorite puudumise ja olemasolu korral. Kõrge ja madaltsüklilise väsimuse kõrral. 5. Kristalliseerumine. Puhta metalli kuumutus-jahutuskõver
annaabi.ee 
