5. raske rauarikas sulam vajub planeedi keskosa poole, kergem silikaatne jääb selle peale GEOKRONOLOOGIA - maakoore kihtide tekkimise järjekorra ja aja kindlaksmääramise süsteem. Aegkonnad ja ajastud Geoloogi töö sarnaneb mõnes mõttes ajaloolase tööga, vahe on ainult selles, et kui ajaloolane saab teda huvitavate ürikutega tutvuda arhiivis, siis geoloogi jaoks on arhiiviks Maa ise oma üksteise peale kuhjunud kihtidega. Geoloogilise arhiivi loojatel tuulel, vooluvetel, hoovustel, vulkaanidel jt on väga erinev käekiri. Üldjuhul on siiski nii, et mida vanemad on kihid, seda sügavamal nad asuvad ning mida paksemad nad on, seda kauem kulus aega nende kuhjumiseks. Meetodid Mõnedes tingimustes kuhjuvad paksud kihid väga lühikese ajavahemiku jooksul, teisal (näiteks ookeanide põhjas) seevastu kulub õrnõhukeste kihtide ladestumiseks sadu aastatuhandeid. Samal ajal on väga vanad kihid Maa sisejõudude toimel kohati kõrgele üles
säilida nii suvel kui ka külmadel talvedel. Seda osa voivad täita ka settetiigid kuivenduskraavide suudmete lähedal, kui neid hooldada ja setetest puhastada. 11 Teiseks on toitumisalade säilimiseks vaja puhastada looduslike ojade ja väiksemate jogede luhad vosast. See voimaldab must- toonekurel sealsetel vooluvetel saaki püüda, sinna maanduda ja sealt turvaliselt lendu tousta. Suurveest jääb luhtadele ajutisi tiike koos must-toonekurele sobivate saakobjektidega. See on aga voimalik vaid hooldatud luhtadel ja korras kallastel. Läbi vana metsa voolavatel ojadel on must-toonekurele sobivad tingimused olemas, kuid nt uuendusraide tottu