Eesti geograafia
Jagunevad:
Fluvioglatsiaalne e. fluviomõhn
Koosnevad valdavalt horisontaalkihilistest aleuriitidest ja on kujunenud liuskujääst. Laed on tasasemad ja nõlvad
järsemad.
Limnoglatsiaalne e. limnomõhn
Koosneb jämedateralistest setetest ning on tõenäoliselt kujunenud lõhederohkem jääserva ja irdjääpangaste
vahelistes avalõhedes valdavalt vooluveelistes tingimustes.
Segamõhn
Enim levinud Eestis on küngasmõhn (ümarja põhijoonisega), leidub ka lavamõhnasid.
Jääjärvede kuhjetasandikud
On iseloomulikud vaid MadalEestile (Võrtsjärve, Peipsi madalik). On kujunenud kestvalt eksisteerinud suurte hilis
jääaegsete veekogude kohale, kus tolleaegsete veekogude rannajooni tähistavad erinevad rannamoodustised.
annaabi.ee 
