Väiksemate võimsuste (a|la 2
kW) korral võib toitealaldi oĮļa ka įįhefaasiline. Muurrcltrri vahelüliga cln rööbiti ühendatud
pidrrriĮülitist (brake chopper) ja pidurdustakistist koosnev pidurdusalrel. Konstarrtse või
reguleeritava pingega vahelüli puhul on tegemist sagedusmuunduriga, mis töötab
pingevahe|dina (VI, voĮtage įnverter). Kui lroitakse konstantsena või reguleer'itakse valreļüli
voollt, on tegetnist sagedusnrttunduriga, nris töötab vooluvaheldina (CĮ c1ļrrent įnverter).
Muundurit juhtitakse vaheidi transistoride tüürirriisega. Reguleeritava arnpiituudi ja
sagedusega väljurrdpinge saamiseks kasutatakse pulsilaitrsmoduļatsioorti põliirnõtet. Seejuures
saab pinget teguleeri
seadmete toiteallikate tarbeks, mis on ühendatud emitteri sama sisendi või väljundiga. Erinevalt sama funktsiooniga vahetutest maatriksmuunduritest (joonis 1.22, d) kasutatakse neis eraldatud sisendit ja väljundit ühendatuna alalisvoolulüliga ilma energiasalvestiteta. Selline lülitus sisaldab neljakvadrandilist vaheldit vooluallikana ja pingevaheldit. Sisendsektsioon koosneb kahesuunalistest ja kahepolaarsetest lülititest ning väljundis on tavalise vooluvaheldina tuntud sildlülitus. Kolmefaasilises süsteemis töötamisel nimipingel on muunduris tavaliselt kolm kahe IGBT-transistoriga faasi õlga koos vastulülitatud vabavooludioodidega igas õlas. Kommutatsioon tagatakse sisendsektsiooni lülitite seisundi muutmisega samal ajal, kui väljundsektsioon on vabavoolutalitluses. Seega peab sisendsektsiooni lülitite lülitamine toimuma nullvoolu korral, mis tagab ohutu kommutatsiooni ja minimaalsed lülituskaod.
annaabi.ee 
