139 3~U1 f1 3~U1 f1 3~ M Joonis 4.41. Maatrikssagedusmuunduriga elektriajami jõuahelate skeem Vooluvaheldid omavad tähtsust niisuguse elektritarviti (nt. kaarleekahju, induktsioonkuumuti vms.) toiteallikana, mille puhul on oluline juhtida voolu (mitte pinge) väärtust. Võrreldes pingevahelditega on vooluvaheldite osatähtsus väiksem, sest vajadusel saab ka pingevaheldit voolu tagasiside kasutamisega kohaldada vooluallikana. Tavatüritoridega vaheldite puhul omasid vooluvaheldid pingevaheldite ees mõningaid eeliseid türistoride lihtsama kommutatsiooni tõttu
väärtusele. Kokkuvõtteks. Praktikas kasutatakse ühefaasilisi vaheldeid koormuse võimsuse vahemikus 100...200 W. Kõige sagedamini kasutatakse vaheldamist kui väljundi pingeallika funktsiooni. Efektiivseimaks osutuvad siin transistorsilda ja vabavooludioodide baasil valmistatud pingevaheldid. Vooluvaheldeid kasutatakse elektriseadmetes, milles nõutakse voolu väärtuse juhtimist, eriti aga pöördemomendi juhtimisega elektriajamites. Võrreldes pingevahelditega, pole vooluvaheldid suure sisenddrosseli ja aktiiv-mahtuvusliku koormuse nõude tõttu nii populaarsed. Vooluvaheldite lülitussagedus on madalam ja seega on koormusvool moonutatud, mis omakorda viib mootori nimivõimsuse vähendamiseni, et vältida selle ülekuumenemist. Seetõttu kasutatakse vooluvaheldite asemel elektriajamites vooluallikatena sobiva voolutagasisidega pingevaheldeid. 34
annaabi.ee 
