3) I 2n kus I1n on voolutrafo nimiprimaarvool A; I2n – voolutrafo nimisekundaarvool A (tavaliselt 5 A). Voolutrafoga lülitatud laboratoorse ampermeetri konstant avaldub: I mp CA = kI , (1.4) nA kus Imp – ampermeetri mõõtepiirkond e. nimivool voolutrafota lülitamisel; nA – osuti täis hälbele vastav skaalajaotiste arv; kI – voolutrafo ülekandearv. 8 Voolutrafoga ühendamiseks ettenähtud ampermeetri skaala on gradueeritud teatava standardse voolu mõõtepiirkonna järgi ning skaalale on märgitud vajaliku voolutrafo nimivoolude suhe (näit. 50/5). Joonis 1.3. Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamine voolutrafoga
ning tööpõhimõtet. 2. Milline on volt- ja ampermeetri sisetakistus ning kuidas ühendatakse need mõõteriistad vooluringi? 3. Kirjeldada ampermeetri lülitust voolutrafoga ja -sundiga. 200 4. Mida tähendab ampermeetrile märgitud tingtähis 5 ja mille poolest erineb selle ampermeetri lülitus ilma sellise tähistuseta mõõteriista omast? Missuguseks kujuneb selle ampermeetri mõõtepiirkond voolutrafota lülitamisel? 5. Kuidas muutub ampermeetri mõõtepiirkond, kui valida talle teistsuguse nimivooluga sunt, kuid millel on endine nimipingelang? Missuguseid mähiseid sisaldab vattmeetri mõõtesüsteem ning kuidas need lülitatakse vooluringi? 6. Mida tähendavad vattmeetril tärnikestega tähistatud klemmid ja kuidas neid arvestada vattmeetri lülituse koostamisel? 7. Kuidas laiendatakse vattmeetri voolumõõtepiirkonda? 8
annaabi.ee 
