universaalšuntidel on normeeritud väärtustega (levinum 75 mV). Välise šundiga ühendamiseks ette nähtud ampermeetri skaalale on märgitud vajaliku šundi nimipingelang (näit. 75 mV), šundi nimivool aga peab võrduma ampermeetri mõõtepiirkonnaga. Joonis 1.2. Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamine šundiga Vahelduvvooluringis kasutatakse ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamiseks voolutrafosid, kuna šuntide puhul suureneb mõõteriista omatarbevõimsus. Voolutrafo primaarmähis ühendatakse mõõdetavasse vooluringi jadamisi, sekundaarmähise klemmidele ühendatakse mõõteriist, mille mõõtepiirkond peab vastama voolutrafo nimisekundaarvoolule (tavaliselt 5 A). Kuna voolutrafo normaalseks töörežiimiks on lühis, siis ei tohi tema sekundaarmähise klemme kunagi jätta lahtiühendatuks, vaid tuleb mõõteriista eemaldamisel lühistada. Mõõdetav voolutugevus avaldub:
pingetrafod. Mõningatesse nüüdisaegsetesse võimsus- ja koormuslülititesse on sisse ehitatud ka valgusmõõteandurid. Voolu- ja pingeandurite ülesanne on vähendada voolu ja pinge väärtusi mõõteandmeid kasutavate seadmete tarvis ning eraldada primaarahel sekundaarahelast. Mõõteanduritest saadud väärtusi kasutatakse releekaitse-, mõõte- ja juhtimisseadmete tarvis. Levinumad mõõteandurid on voolutrafod. Voolutrafosid jaotatakse mõõte- ja kaitsevoolutrafodeks. Mõõtevoolutrafode ülesanne on toetada täpseid mõõtmisi ning need töötavad kitsas voolude vahemikus. Mõõtevoolutrafode tähtsaim näitaja on täpsusklass. Kaitsevoolutrafod edastavad andmeid kaitseseadmetele. Seda tüüpi voolutrafo töötab laias voolude diapasoonis ning täpsusklassil pole nii suurt tähtsust. Voolutrafo nimisekundaarvooluks on IEC- standardi kohaselt 1 A või 5 A
annaabi.ee 
