Biokeemia praktikumi juhend
segu komponentide erinevale seostumisvõimele tahke adsorbendiga (statsionaarne faas),
milleks on mõni peeneteraline materjal alumiiniumoksiid, silikageel, tärklis, tselluloos,
tseoliit, aktiivsüsi vmt. Ainete suhteline afiinsus adsorbendi suhtes sltub ühendi enda,
solvendi ja adsorbendi keemilisest koostisest. Lahutumine toimub tänu segu komponentide
korduvale sorptsioonile ja desorptsioonile. Tüüpilisteks voolutiteks on heksaan, benseen,
eeter, kloroform, mitmesugused alkoholid ja ketoonid ning mitmed vesilahused
kombinatsioonis orgaaniliste lahustitega. Adsorptsioonkromatograafiat kasutatakse eriti
lipiidide, sh steroidide, karotenoidide, samuti klorofüllide ja nende sünteesi lähteühendite
segude lahutamiseks.
Ioonvahetuskromatograafia baseerub lahutatavas segus sisalduvate ioonide pöörduval
vahetumisel statsionaarse faasina kasutatava polümeerse vaigu (ioonvahetaja e ioniidi)
ioonide vastu
annaabi.ee 
