Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 16 / 26 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets Leelisakude puhul kasutatakse normaalset-, tugevdatud-, ja kiirendartud laadimist. Kütuseelemente kasutatakse elektrivarustussüsteemides harva, kuna nad on kallid ja nende valmistamisel kasutatakse väärismetalle näiteks plaatinat. Võimaldavad suuri voolutihedusi. Hapnik-vesinik kütuseelemendi ehitus on joonis 3.6. Vesinik ja hapnik juhitakse rõhu all gaasikambrisse 3 ja absorbeeritakse poorsete elektroodidega 2, mis on valmistatud katalüütilistest materjalidest (nikkel +grafiit + plaatina). Elektroodidel moodustatakse ioonid H + ja OH - , mis läbivad ioonivahetusmembraani 1 või elektrolüüdi nt. KOH ja ühinevad ,,-" elektroodil veeks. Olenevalt elemendi temperatuurist eraldub vesi kas vedeliku või auruna. Kasutegur 60...80%,
juhtivus järsult suureneb, kuid ei suurene ülijuhtivus. Selline nähtus tekib küllalt kõrgel temperatuuril (20° K - 77° K), mis on saavutatav kas vedelat vesinikku, neooni või lämmastikku käsutades. Seletub aga sellega, et madalal temperatuuril vaibub materjali kristallvõre võnkumine ning seega ka elektronide hajumine suunatud liikumisel. See nähtus on omane vaid puhastele metallidele. Cu 99,99%, Al 99,99%, Be 99,95% krüojuhid võimaldavad saada mähises väga suuri voolutihedusi ja seetõttu vähendada ka transformaatorite gabariite.
annaabi.ee 
