tud pronkstraatide sulamistemperatur madalam kui liidetavatel metallidel. Kaar ei sulata detailide servi, kuid liitepindu kattev sulajoodis ühendab viimased tugevaks liiteks. Nii saab protsessi kiirust kuni 10 korda tõsta. 1.3. MIG/MAG-keevituse eelised ja puudused Keevitusprotsessi iseloomustab kõrge tootlikkus, mis on tingitud suurte keevitusvoolude 80...500 A rakendamisest ja keevitustraadi väikesest läbimõõdust (0,82,0 mm) põhjustatud suurest voolutihe- dusest 100...500 A/mm2. Suurt voolutugevust võimaldab kasutada asjaolu, et keevitusvool juhitakse keevituselektroodile vahetult enne keevituskaart keevituspüstolis oleva voolukontakti kaudu. Võrreldes käsikaarkeevitusega kattega elektroodiga (MMA) e elektroodkeevitusega (tunnus number 111) on MIG/MAG-keevitusel järgmised eelised: suurem tootlikkus, pealesulatustegur e keevitustootlikkus on piirides 1,27 kg/h tingituna suurest voolutihedusest elektroodil;
Nagu näha, ei sõltu ökonoomne voolutihedus liini pikkusest. Eri maades on kasutusel erinevad meetodid ökonoomse voolutiheduse määramiseks, kuid üldpõhimõte on enam-vähem sama. Kuna antud majanduspiirkonnas ja antud juhtme materjali puhul on öko- noomne voolutihedus suhteliselt konstantne suurus, pole alati juhtme ristlõike valikul vajalik tema uuesti määramine. Nii kasutatakse jö valikuks sageli veelgi lihtsamat meetodit. Näiteks valiti see N Liidus ökonoomse voolutihe- duse tabelist vastavalt juhtme või kaabli materjalile, liini rajamise piirkonnale ja maksimaalkoormuse kasutusajale Tm . Nii oli NL Euroopa osale, sealhulgas Eestile, Tm = 3000...5000 h / a ja alumiiniumjuhtmete puhul jö = 1,1 A/mm2 ning vaskkaablite puhul 2,5 A/mm2. Need väärtused saadi aga tingimustes, kus elektrienergiat loeti võrreldes metalliga väga odavaks. Mitmetes riikides loetakse ökonoomseks alumiiniumjuhtmete puhul voolutihedust 0,6...0,7
annaabi.ee 
