Elektrivooluks nim laetud osakeste korrapärast suunatud liikumist. Elektrivooluga kaasneb: 1)vooluga juhtme kuumenemine 2)vooluga kaasneb alati magnetväli 3)vool võib mõningatel juhtudel muuta juhi keemilist koostist. Elektrivoolu iseloomustab voolutugevus. Valem: I-q kus:I (A)-voolutugevus t g(C)-laengu suurus t(s)-aeg Voolutugevuse mõõtuühikuks on 1A (amper) Seda nim.järjestikku lülituseks ehk jadaülituseks.Kuna vooluahel ei hargne siis voolutugevus kogu ahelas on ühesugune.Jadaülituse puhul on pingelangus ahelas kõikidel osades erinev.Kogu ahela voolupinge võrdub üksikute osade pingete summaga :U-U1 pluss U2. Ampmeeter lülitatakse vooluahelasse alati järjestikku tarvitiga. Pinge nii hargnemata kui ka hargnenud osades on ühesugune: U-U1-U2 Valem: I-U R kus: I(a) voolutugevus vooluahelas U(V)-pinge ka pin...
ehk aeg, mille jooksul vooluringis on elektrivool. Elektrivoolu töö valemist saab voolu töö mõõtühiku. 1 J = 1A 1V 1s = 1 Ws Praktikas kasutatakse suuremaid töö ja energia ühikuid: 1 Wh = 3600 Ws = 3600 J 1 kWh = 1000 Wh = 1000 x 3600 Ws = 3600 x 1000 J = 3,6 x 106 J Ûhes sekundis tehtud tööd (või ühes sekundis tarvitatud energiat) nimetatakse võimsuseks. P = A/t ,kus P (W) - võimsus, A ( Ws ) - voolu töö, t ( s ) - voolutarbimise aeg 15 Võimsuse mõõtühikuks on 1 vatt ( W ). 1 W = 1 J / 1 s Kasutatakse ka suuremaid võimsuse mõõteühikuid: 1 kW ( kilovatt ) = 1000 W ja 1 MW ( megavatt ) = 1000 000 W Asendame võimsuse valemis töö P = IUt /t = IU P = IU ( W ) Vöimsuse valemi teisendused: P = U2 /R P = I2 R Vool soojendab juhti, sest osa elektrienergiast muundub aine siseenergiaks. Energia
annaabi.ee 
