Seetõttu kasutame terminit `tagasiside' allpool üldjuhul `vastuside' tähenduses, ilma sellele eraldi viitamata. Lisaks sellele põhiliigitusele (vastuside ja päriside) liigitatakse tagasisidet järjestikuseks tagasisideks ja paralleelseks tagasisideks, olenevalt sellest kas tagasisidepinge ja sisendpinge liituvad sisendis järjestikuselt (joon.6.11) või paralleelselt (joon.6.12). Joonis 6.11. Jadatagasiside skeem [4]. Tagasisidet saab liigitada veel ka pinge- ja voolutagasisideks (tagasisideks pinge järgi ja tagasisideks voolu järgi), sõltuvalt sellest, kas skeemitehnilisest lahendusest tulenevalt on tagasisidepinge võrdeline väljundpingega (joon.6.12) või võrdeline väljundvooluga (joon.6.13). Joonis 6.12. Rööptagasiside skeem [4] Joonis 6.13. Voolutagasiside skeem [4]. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 32
Usis Rt Uts=Uvälj Uvälj 97 JOONIS 7.20. Kui tagasisidepinge on sisendsignaaliga samas faasi (liituvad), siis on tegemist positiivse tagasisidega, kui vastasfaasis (lahutuvad), siis on tegemist negatiivse tagasisidega. Lisaks sellele põhiliigitusele liigitatakse tagasisidet järjestikuliseks ja paralleelseks, see tähendab, kas tagasisidepinge ja sisendpinge liituvad sisendis järjestikuliselt (joon.7.20) või paralleelselt (joon.7.21) ja pinge ja voolutagasisideks Tagasiside ahel Võimendi Usis Rt Uts Uvälj JOONIS 7.21. Tagasiside ahel Võimendi U sis R t R ts U = U ts ts U =I R ts välj ts JOONIS 7.22. 98
JOONIS 7.20. Kui tagasisidepinge on sisendsignaaliga samas faasi (liituvad), siis on tegemist positiivse tagasisidega, kui vastasfaasis (lahutuvad), siis on tegemist negatiivse tagasisidega. Lisaks sellele põhiliigitusele liigitatakse tagasisidet järjestikuliseks ja paralleelseks, see tähendab, kas tagasisidepinge ja sisendpinge liituvad sisendis järjestikuliselt (joon.7.20) või paralleelselt (joon.7.21) ja pinge ja voolutagasisideks Usis Võimendi Rt Uvälj U ts Tagasiside ahel JOONIS 7.21. Usis Võimendi Rt Rts