Kirjandusteooria
Stiil kirjanikule, koolkonnale, voolule, ajastule iseloomulik väljendusviis ja loominguline
eripära; avaramas tähenduses ka maailmanägemisviis ja teose põhihäälestus. Stiili olemust on
erinevad koolkonnad mõistnud erinevalt. Stiili klassifitseeritakse kõrgeks (emfaatiline,
kõrgendatud, pidulik, nt klassitsismis), keskmiseks (neutraalne) ja madalaks (argipäevane,
lihtkõneline); kirjaniku individuaalstiiliks; zanristiiliks (eepiline, lüüriline, dramaatiline);
epohhi- või voolustiiliks (nt romantiline, sentimentaalne stiil); keelekasutuse valdkonna järgi
ajakirjandus-, teadus-, administratiiv- e kantselei-, ilukirjandusstiiliks.
Stiilikujundid on ilukirjanduskeele loomise vahendid, mis saavutavad kunstilise mõju
kontekstis sõnade erilise tähendusliku seostamise, erilise lausestuse või häälikulise
instrumentatsiooni kaudu. Vastavalt sellele jagunevad stiilikujundid kolme põhirühma: kõne-,
lause- ja kõlakujundid.
TÜÜPILISUS JA ISELOOM
annaabi.ee 
