reaktsioone, mis toodavad atmosfääri klooriühenditest ohtlikke klooriradikaale.Aerosoolikiht võib osoonikihi olukorda mõjutada nii otseselt, kui ka kaudselt. Päikesekiirgus, mis on kõigi Maa atmosfääris toimuvate protsesside põhiline energiaallikas, osaline neeldumine aerosoolikihis võib E.Kyrö(1993) arvates mõjutada kliimaprotsesse ja selle kaudu ka osoonikihi olukorda. "Arvatavasti sellest oli tingitud erakordselt palju tugevaid subtroopilisi voolusi talvel 1991/1992, eriti Euroopas ja Skandinaavias. Kuna subtroopiline õhk on vastavast polaarsest õhust palju osoonivaesem , sünnitab ta polaaraladel tuntava osoonivaeguse. Räägitakse miniaukudest, kus osooni hulk on lühiajaliselt juba 30 - 40% alla normi. Kui osoonikiht õheneb siis jõuab maale lühilaineline ultraviolettkiirgus, mis põhjustab inimesel nahavähki ja katarakti. Ultraviolettkiirgus hävitab nukleiinhappeid ning pidurdab rakkude paljunemist, muudab DNA
millega kaob võimalus siduda kloori kloorinitraadina. Aerosoolikiht võib osoonikihi olukorda mõjutada nii otseselt, kui ka kaudselt. Päikesekiirgus, mis on kõigi Maa atmosfääris toimuvate protsesside põhiline energiaallikas, osaline neeldumine aerosoolikihis võib E.Kyrö(1993) arvates mõjutada kliimaprotsesse ja selle kaudu ka osoonikihi olukorda. "Arvatavasti sellest oli tingitud erakordselt palju tugevaid subtroopilisi voolusi talvel 1991/1992, eriti Euroopas ja Skandinaavias. Kuna subtroopiline õhk on vastavast polaarsest õhust palju osoonivaesem , sünnitab ta polaaraladel tuntava osoonivaeguse. Räägitakse miniaukudest, kus osooni hulk on lühiajaliselt juba 30 - 40% alla normi."(Kyrö 1993,lk. 9). "Gaasilise atmosfääri jaoks loodud osooni tasakaaluteooria, mis ka katalüsaatoreid arvestab kehtib päris hästi lõunapoolkera kohal,põhjapoolkera stratosfäärist tõeseid tulemusi ei anna
dinistorid (DIAC); · türistorid, üheoperatsioonilised türistorid (SCR), sümistorid (TRIAC), suletavad türistorid (GTO), ja MOS-juhitavad türistorid (MCT); · transistorid, nagu bipolaartransistorid (BJT), väljatransistorid (FET) ja isoleeritud paisuga bipolaartransistorid (IGBT). Tänu pooljuhtseadiste tootmise tehnoloogia täiustumisele laienevad elektroonika rakendused ikka veel, mis võimaldab kõrgemaid pingeid ja voolusi ning paremaid lülitustunnusjooni. Teisest küljest on kaasaegsete muundurite peamisteks eelisteks kõrge kasutegur, väike mass ja väikesed mõõtmed, suur töökiirus ja kõrge erivõimsus, mis saavutatakse lülititalitlusega, kus pooljuhtseadiseid juhitakse ainult sisse/välja lülitamise põhimõttel. Elektriajamid. Elektriajamid on eriti tähtsad tooted jõuelektroonika vallas, mille aastakäive maailmas ulatub kümnetesse billionitesse eurodesse. Elektriajam on üldjuhul