väljundpinge sagedus. Sellise moodusega juhitakse asünkroon- ja sünkroonmootoreid. Pulsilaiusmodulatsiooni põhimõtet kasutatakse ka alalisvoolumootorite (vt. punkt 4.2) juhtimiseks. Sellisel juhul genereeritakse pulsi laiust muutes muutuva efektiivväärtusega alalispinge. 6.6. Mootori momendi vahetu juhtimine Mootori momendi vahetu juhtimise (DTC, direct torque control) meetod juhib otseselt staatori voogu Φ ja momenti M ning ei vaja sisemisi vooluregulaatoreid ega pulsilaiusmodulatsiooni. Selle mooduse koral juhitakse vaheldi lüliteid vahetult mootori pinge ja voolu mõõtmise kvalitatiivse seaduse alusel. Staatori magnetvoog tuletatakse staatori pingest, momenti on aga magnetvoo ja mootori voolu produkt. Välja arvutatud voog ja moment võrreldakse nende etteandesuurustega ning juhul kui need erinevad lubatud tolerantsi võrra, siis vaheldi transistore juhitakse selliselt, et viia voog ja moment võimalikult kiiresti lubatud vahemikku [6].
Momendi vahetu juhtimine. Kaheksakümnendate keskpaiku, kui paljud teadlesed arendasid väljaorienteeritud juhtimist, teatasid Dependrock, Takahashi, ja Noguchi momendi 183 vahetu juhtimise (DTC) meetodist. Erinevalt väljaorienteeritud juhtimisest, mis kujutab endast staatori voolu juhtimismeetodit, on momendi vahetu juhtimine hüstereesjuhtimine ning juhib vahetult staatori voogu ja momenti ning ei vaja sisemisi vooluregulaatoreid ega pulsilaiusmodulatsiooni. Selle mooduse korral juhitakse vaheldi lüliteid vahetult staatori voolu ja momendi muutumise kvalitatiivse seaduse järgi. Momendi vahetu juhtimise realiseerimiseks on momendi ja magnetvoo hindajad, sarnaselt väljaorienteeritud juhtimisele, ühildatud mootori matemaatilise mudeliga. Mudeli ülesandeks on leida magnetvoog pingete ja voolude mõõtmise abil. Et arvutada staatori magnetvoogu, tuleb arvutada ka mootori moment ja kiirus.
annaabi.ee 
