"voolulooliselt" - 1 õppematerjal

Friedebert Tuglas

vastu. Kirjandusliku töö võimalusi on aga muidki. Kui ei õnnestunud luua novelle ja romaane, kirjutas Tuglas reisiraamatudi, memuaare, uuris kultuuriluguja tegi musttuhandet tööd kirjanduselu integreerijana, vanaduses viimistles oma teoseid uustrükkideks. Kirjanikuna oli Tuglas ennekõige novellist. Kuid ta viljeles kõrgel kunstitasemel ka proosa pisizanre novelletti, marginaali, miniatuuri ja proosaluuletust. Tuglase novellistika on voolulooliselt vaheldusrikas. Klassikalist "Hunti"(1903) eristab muust sajandialguse külaproosast groteskielement, mis jäi ka edaspidi Tuglasele iseloomulikuks. 1905. aasta revolutsioonilisest paatosest onn novelli "Hingemaa" mõru sotsiaalkriitilisus kui ka kõrgromantiline poeem "Meri". Viimane on läbi aegade kuulunud luule etlejate lemmikrepertuaari. Noveliraamatutega "Kahekesi" (1908) ja "Õhtu taeas" (1913) ning romaaniga "Felix Ormusson" (1915) läbis Tuglas impressionismi järgu ühes selle