Mida rohkem on inimese üks jalg välgutabamuse asukohale lähemal kui teine, seda suurem potensiaalide erinevus(pinge)tekib tema kahe jala vahel. 12. Elektri- ja magnetvälja jõujooned on teineteise suhtes risti. Elektrivälja jõujooned asetsevad juhtmetevahelises ruumis (kulgevad ühelt juhtmelt teisele) ja magnetvälja jõujooned on iga juhtme ümber. !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! 13. MV: saab teha kindlaks: rauapuruga, voolukontuur juhtme otsas. EV: saab teha kindlaks teise laetud keha abil. Potensiaalseks nim sellist välja, kus tehtud töö ei sõltu trajektori kujust, kuid sõltub läbitud tööst piki jõujoont.
v(piki liikumine)= v* cos alfa Mittehomogeenne magnetväli R=m*v(risti)/ε(q*B) Kui B läheb suuremaks, siis raadius väheneb, tekib kitsenev spiraal. Laetud osakesed Maa magnetväljas Maa peale tulevad suured laetud osakeste vood ja Maa magnetväli paneb nad teises suunas liikuma. Maal on kiirgusvööndid, kus need vood kinni jäävad: Van Alleni kiirgusvöönd. 200 km- 70000 km http://et.wikipedia.org/wiki/Van_Alleni_kiirgusv%C3%B6%C3%B6nd 28. Voolukontuuri magnetmoment. Voolukontuur homogeenses (voolukontuurile mõjuv jõumoment ja kontuuri potentsiaalne energia) ja mittehomogeenses magnetväljas. Magnetdipooli lihtsaimaks mudeliks on lõpmata väike tasapinnaline voolukontuur. Seda voolukontuuri iseloomustab magnetmoment pm, mille moodul võrdub S* I* n(vektor) (I — voolutugevus kontuuris, S — kontuuri pindala), siht on määratud voolukontuuri tasandi normaaliga n ja suund kruvireegliga. pm ei sõltu kontuuri kujust. Magnetiline dipool pm tekitab
elektrilaengule mõjub mingi jõud. Elektrivälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor selle joone puutuja sihiline. Elektrivälja tugevus E näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale: E = F/q. Elektrivälja tugevus on vektoriaalne (suunaga) suurus ja seda nimetatakse E-vektoriks. Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel. Kui muutuvasse magnetvälja asetada kinnine voolukontuur, siis selles tekib elektrivool. Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju põhjustav väli, mis võib avalduda kas elektri- või magnetväljana. Elektromagnetväli levib ruumis elektromagnetlainena, milles elektri- ja magnetväli muutuvad perioodiliselt teineteiseks: muutuv elektriväli tekitab muutuva magnetvälja, see omakorda muutuva elektrivälja. Vaakumis levib elektromagnetväli kiirusega c = 299 792 458 m/s, mida tuntakse valguse kiirusena.
seda nimetatakse E-vektoriks. Elektrolüüsiks nimetatakse elektrolüüti läbiva vooluga kaasnevat elektrolüüdi ioonide eraldumist lahuses olevatel elektroodidel. Elektrolüüdiks nimetatakse kee- milist ühendit (alust, hapet või soola), mille molekulide lagunemisel saavad tekkida erimärgiliselt laetud ioonid. Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel. Kui muutuvasse magnetvälja asetada kinnine voolukontuur, siis selles tekib elektrivool. Elektromagnetlainete skaalaks nimetatakse nende jaotust vastavalt omadustele. Elektromagnetlaineid jaotatakse alates pikematest lainepikkustest järmiselt: raadiolained, optiline kiirgus (infravalgus, nähtav valgus, ultravalgus), röntgenikiirgus ja gammakiirgus. Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju põhjustav väli, mis võib avalduda kas elektri- või magnetväljana. Elektromagnetväli levib ruumis
seadesignaali ja lülitussignaali polaarsuse määramisega türistori gruppide üheaegse avanemise. Niipea kui tekib võimalus gruppide üheaegseks avamiseks, katkestab loogiline juhtlülitus tüürimpulsside andmise avatud türistorile vaatamata sellele, et impulsside võimendi töötab. Erinevalt sõltumatust juhtimisest juhitakse ühildatud juhtimise korral mõlemaid alaldeid üheaegselt, et saada ühesuguse keskväärtusega väljundpingeid. Selle tulemusena tekib uus voolukontuur, mis ei sisalda koormust. Voolu, mis läbib teisest türistoride grupist moodustatud kontuuri, nimetatakse ühtlustusvooluks. Seega koormab ühildatud juhtimine kaksikalaldit ühtlustusvooluga. Kuna kummagi muunduri pingete hetkväärtused pole võrdsed, siis osutub vajalikuks ühtlustusvoolusid vähendavate reaktorite kasutamine jõuahelas. Antud juhtimismeetodi peamiseks eeliseks on asjaolu, et voolu suuna muutmise korral ei nõuta ajalist
annaabi.ee 
