põhjustada maalihkeid ja rusuvoole. Sulavee osatähtsus jõeäravoolus See, kuidas sulavesi mõjutab jõeäravoolu, saab selgeks, kui vaadata järgnevat hüdrograafi, mis kujutab jõe North Fork American River ööpäevakeskmise vooluhulga muutumist nelja aasta kestel Californias asuva North Fork'i paisu juures. Hüdrograafitipud on põhjustatud peamiselt lume sulamisest. Võrrelge ööpäeva keskmist miinimumvooluhulka 2000. aasta märtsis (1200 kuupjalga sekundis) augustikuu vooluhulkadega (5575 kuupjalga sekundis). Sulaveeäravool muutub aasta-ajati ja aastati. Võrdle 2000. aasta vooluhulgatippu 2001. aasta palju väiksema jõeäravooluga. Näib, et seda California piirkonda tabas 2001. aastal suur põud. Talvel lumme talletunud vesi võib mõjutada ülejäänud aasta veerohkust. Ta võib mõjutada allavoolu paiknevate veehoidlate veevaru ning see omakorda veehulka, mida saab kasutada niisutuseks ja linnade veega varustamiseks. Pindmine äravool: mööda maapinda
ja kiiruste diapasoonis. Madalrõhu väikehüdrojaamades on generaatori pöörete arv tavaliselt suurem turbiini pöörlemiskiirusest. Seetõttu toimub kiiruste sobitamine ülekannete abil. Et vähendada viimaste maksumust ja lihtsustada tehnilisi probleeme, ei soovitata ülekandesuhteid üle 3:1. See tähendab, et tüüpgeneraatori sünkroonkiiruse 1500 p/min puhul peaks turbiini projekteeritud kiirus olema üle 500 p/min. Oluliseks näitajaks on turbiinide kasutegur töötamisel osaliste vooluhulkadega. Üheks oluliseks turbiini iseloomustavaks suuruseks on tema nn spetsiifiline kiirus. Turbiinide tootjad annavad tavaliselt oma turbiinide kohta spetsiifiliste kiiruste väärtused. Enamlevinud turbiinide spetsiifilised kiirused on järgmised: Francis-turbiinid 70...500 p/min, Kaplan-turbiin 350...1100 p/min, Propellerturbiinid 600...900 p/min, Pelton-turbiin 10...35 p/min. Turbiini pöörlemiskiirus määratakse valemiga n = (H 5/4 / ( P)1/2 ) ns kus, ns - turbiini spetsiifiline kiirus
annaabi.ee 
