lang on 98m, Paidra veskisillast allavoolu kuni suudmeni aga 210m. Tabel 1. Emajõe, Narva jõe ja Võhandu jõe keskmine vooluhulk Suur Emajõgi Narva jõgi Võhandu jõgi Keskmine vooluhulk 60-75 m3/s 390-410 m3/s 10-11 m3/s Veeorganismide elutingimuste, elustiku liigilise koosseisu ja jõe ökoloogilise seisundi kujundamisel on suur tähtsus vooluhulga aastaajaliste muutuste ulatusel ja minimaalsel vooluhulgal. Vooluhulga sesoonse muutumise amplituud oleneb kõige enam jõe toitumistüübist ja samuti vooluhulka reguleerivate suuremate seisuveekogude olemaolust või puudumisest jõgikonnas. Vooluveekogude, ka Võhandu jõe puhul määravad selle kvaliteeti neli põhikomponenti: 1) veekogu füüsikaline kvaliteet (eelkõige elupaikade mitmekesisus ning väärtuslike elupaigatüüpide rohkus); 2) veekogu hüdroloogiline reziim (eelkõige jõe piisavalt suur miinimumvooluhulk);
kasutatakse mudatöötlemisjaama tehnoloogilises protsessis, samuti bioloogilises puhastusprotsessis vajaliku õhu tootmiseks ning hoonete kütmiseks; 10 muda käitlusüksuses jääkmuda stabiliseeritakse ja kuivatakse ning segatakse tugiainetega; 11 81 % muda komposteeritakse ja 19 % viiakse prügimäele; 12 saadud komposti kasutatakse väärtusliku orgaanilise väetisena. Väikepuhastid ( mõnisada inimest) kasutatakse sobivate pinnasetingimuste puhul pinnaspuhasteid, millele vooluhulgal kuni 25 m3 päevas eelneb vee setitamine septikus. Septik on 1- 3 kambriline lihtne setiti, kus väljasadenenud sete käärib samas kambris mitme kuu vältel ja eemaldatakse paakautoga. Sobivate olude puudumisel kasutatakse kompaktseid väikepuhasteid, mis toimivad keemilise sadestamise ja/või bioloogilise puhastuse põhimõttel. Bioloogilised väikepuhastid on peamiselt biorootorid, plasttäidisega biofiltrid või ka ujuva täidisega aerotankid (aeratsioonikambrid).
annaabi.ee 
