asukoha kahjustusega. Kuid hoolimata nendele omadustele elektrilöögi puhul vajab inimene meditsiinilist konsultatsiooni ja läbivaatust.[3] On kaks peamist elektrilöögi kahjustuse tüüpi - vigastused ja löögid. Sõltuvalt sellest, kus oli saadud elektrivigastus, märgatakse järgmised tüübid:[3] Tootmisalane; Olmeline; Looduslik. Kokkupuude kestuse järgi elektrivigastused jagunevad 2 liiki:[3] Krooniline. Näiteks, pikaajalisel tööl suure voolugeneraatoriga kui mõjub kaua ja märkamatult elektrivoolu pinge tervisele. Nendel inimestel on märgatud väsimus, mälu- ja unehäired, peavalu, kõrge vererõhk.[2] Hetkeline. Elektrilahenduse saamine inimesega väga lühikese aja jooksul. Elektrivoolu tugevus, mida peetakse inimesele ohtlikuks ja mis toob kaasa elektrivigastust, ületab 0,15A ning vahelduv- ja alalispinge üle 36V. Elektrilöögi toime tagajärjed võivad olla
) aga kuue poolusega. Mähise üks ots on ühendatud Aiaiisvoolugeneraatorid. Alalisvoolugeneraator koosneb klemmiga H, teine -- klemmiga III ning nende vooluahel kerest koos pooluskingade ja ergutusmähisega, ankrust sulgub läbi relee-regulaatori. Ankrumähiste suhtes on ning kommutaatorist koos harjadega (joon. 38 ja 39). ergutusmähised lülitatud rööbiti, s. t. tegemist on haru- P o o l u s k i n g a d koos nendele asetatud e r g u t u s voolugeneraatoriga. -DI ä h i s e poolidega on elektromagnetid, mis kere külge Ankur koosneb trumlist ja selle uuretesse paigutatud kinnitatuna moodustavad generaatori magnet süsteemi. ankrumähisest, milles ankru pöörlemisel indutseeritakse Kodumaiste neljataktiliste mootorite generaatorid (r-4l4 r 73 72
annaabi.ee 
