3,b) ja rõhu horisontaalgradient ja geostroofiline kiirus muutuvad sügavusega. Seda nimetatakse barokliinseks voolamiseks. Kiiruse jaotuse arvutust (8.9)-(8.11) mõõtmistulemuste põhjal nimetatakse dünaamiliseks meetodiks. Praktikas arvutatakse kõigepealt tiheduse andmetest välja nn dünaamiline kõrgus. Dünaamiliseks topograafiaks nimetatakse dünaamiliste kõrguste interpoleeritud jaotust mõõtepunktides leitud väärtuste põhjal. Edasi leitakse seose (8.9) abil geostroofiline voolufunktsioon ning seoste (8.10) ja (8.11) kaudu geostroofilised kiirused. Dünaamiline meetod on nn diagnostiline meetod, kuna ta võimaldab mõõdetud tiheduse andmete järgi määrata nendega geostroofilises kooskõlas olevate hoovuste jaotuse. Seejuures eeldatakse, et nii tiheduse kui ka hoovuste väljad muutuvad aeglaselt, mis võimaldab kasutada statsionaarset lähendust. Ookeani tsirkulatsiooni skeemid on koostatud põhilises osas dünaamilise meetodi abil
Muutuvas voolus on voolujoon kõver, mis ühendab eri punktide kiirusvektoreid mingil hetkel. Muutumatu voolamise korral on voolujooned püsiva kujuga ja langevad kokku trajektooriga. Voolujoone võrrand: kiirusvektori ja joone puutuja sihid ühtivad: . Voolujoone võrrand on seega: uxdz uzdx=0. Voolujoone võrrandit rahuldab funktsioon , milles osatuletised on: , Järeldub, et =const on voolufunktsioon. Kui anda sellele funktsioonile väärtusi, saadakse voolujoonte parv. Et kiirusvektor on suunatud piki voolujoont, siis voolujooned ei saa lõikuda. Potentsiaalne voolamine on selline, mille puhul voolukiirused rahuldavad tingimusi: Kiiruse potentsiaal Pindvoolamise korral: , Kui anda funktsioonile väärtusi, saadakse potentsiaalijoonte parv. Voolujooned ja potentsiaalijooned on omavahel risti
annaabi.ee 
