kasutuseks. Mõttemudelid on organiseeritud õppimise mõistmise aluseks. Mõttemudelid on sügava mõtlemise ja käitumise kujutised. Mõttemudelid on nii elementaarsed, et me oleme nendest vaevu teadlikud. Mõttemudeilite väljundid · Hulktahuline Ääri ühendavad tipunurgad esindavad seoses olevaid objekte. · Juhutsükli diagramm kuvab infornatsiooni ühenduste kalduvusi, suunda ja tulemuse põhjalikkust. · Vooludiagramm Sobivaim viis dünaamilise süsteemi väljendamiseks. Need kolm põhiliselt kasutuses olevat vormi aitavad meelde jätta rohkem detaile, nagu näiteks asjad pikas nimekirjas Mõttemudeli seos süsteemi dünaamikaga ja süsmeemse mõtlemisega Reaalsuse lihtsustamises aitab mudeli loomine sellest paremini aru saada, otsides ülesaamist süsteemi dünaamikast ja süsteemsest mõtlemisest. Nende kahe haru abil on võimalik luua
SUUND VASAKULT PAREMALE 2. NOOLED VÕIMALIKULT HORISONTAALSED, VAJADUSEL MURTUD, VÄLTIDA RISTUMIST JOONIS 5.4 3. ÜHEL AJAL TOIMUVATE TÖÖDE KUJUTAMISEKS TÄIENDAV SÜNDMUS JA SÕLTUVUS, ET VÄLTIDA KOODIDE KORDUMIST JOONIS 5.5 4. TÖÖ ALGUS ENNE EELNEVA TÖÖ LÕPPEMIST JOONIS 5.3 d 5. LISA SÕLTUVUSED, ET VÄLTIDA VALESID JÄRELDUSI JOONIS 5.6 JA 5.7 6. VOOLUDIAGRAMM VÕRKGRRAFIKUNA JOONJS 5.8 7. FRAGMENDI AGREGEERIMINE JOONIS 5.9 8. TUPIKUTE, SABADE JA TSÜKLITE VÄLTIMINE JOONIS 5.10 9. TARNETE TÄHISTAMINE JOONIS 5.11 10.GRAAFIKU KORRASTAMINE JOONIS 5.12 5.5.3. VÕRKGRAAFIKU ARVUTAMINE i TÖÖ ALGSÜNDMUS j TÖÖ LÕPPSÜNDMUS 47
annaabi.ee 
