- põrsaste võõrutusest kuni järgmise tiinestumiseni (nn. vaba periood), - viimasest põrsaste võõrutusest kuni emise praakimiseni. Eesmärk on emise mitteproduktiivsete perioodide lühendamine miinimumini ehk emiste in- tensiivne kasutamine. 9. Emiste poegimine (hooajaline, aastaringne, vool ja voorpoegimine). · Seakasvatuses eristatakse järgmisi poegimisviise: 1. hooajaline ehk sessoonne poegimine; 2. aastaringne ehk emiste üksikpoegimine; 3. voorpoegimine; 4. voolpoegimine. Hooajalisel poegimisel on sobivamaks poegimisajaks talve lõpp ja varakevad. Selle perioodil sündinud põrsaste kasvu- ja nuumaper-iood jääb suvele ja sügisele. Hooajaline poegimine leiab enam kasutust väiksemates ning halvemate söötmis- ja pidamistingimustega farmides. Aastaringne emiste üksikpoegimine toimub ilmastiku-mõjusid välistavate kapitaalsete sigalate olemasolul. See poegimisviis võimaldab kasutada maksimaalselt emiste
vaba periood), - viimasest põrsaste võõrutusest kuni emise praakimiseni. Eesmärk on emise mitteproduktiivsete perioodide lühendamine miinimumini ehk emiste intensiivne kasutamine. 9. Emiste poegimine (hooajaline, aastaringne, vool – ja voorpoegimine). • Seakasvatuses eristatakse järgmisi poegimisviise: 1. hooajaline ehk sessoonne poegimine; 2. aastaringne ehk emiste üksikpoegimine; 3. voorpoegimine; 4. voolpoegimine. Hooajalisel poegimisel on sobivamaks poegimisajaks talve lõpp ja varakevad. Selle perioodil sündinud põrsaste kasvu- ja nuumaper-iood jääb suvele ja sügisele. Hooajaline poegimine leiab enam kasutust väiksemates ning halvemate söötmis- ja pidamistingimustega farmides. Aastaringne emiste üksikpoegimine toimub ilmastiku-mõjusid välistavate kapitaalsete sigalate olemasolul. See poegimisviis võimaldab kasutada maksimaalselt
annaabi.ee 
