"Meelis" Enn Kippel - kokkuvõte
Õnnelik juhus viis nad eraku maa-alusesse elamisse. Rauk andis neile süüa ja siin sai
Meelis teada, kes oli tema kaaslane Astrid.
Astrid saadeti oma koju tagasi, kuid Meelisel ei olnud kuhugi minna ja nii jäi ta rauga juurde elama.
Vanake ütles, et kui poisil on midagi tarvis, siis maavürst on talle tänuvõlgu ja abistab poissi
kindlasti. Rauga juures elades ei tahtnud poiss mitte tänamatult võõrast leiba süüa, vaid õppis
käsitsema nuga ja voolmeraudu. Temast oleks võinud saada voolimismeister. Peale eraku surma
tahtis Meelis minna tagasi kodumaale, kuid enne minekut tahtis ta tänada maavürsti. Tee maavürsti
mägilossi oli pikk ja vaevarikas. Algul ei võetud teda eriti sõbralikult vastu, kuid saades teada, et
tegemist on maavürsti tütre päästjaga, oli vürst temaga väga sõbralik. Sinna jäi ta elama kohe
mitmeks aastaks. Kõike oli seal külluses, kuid ikka näris hinge soov pöörduda tagasi koju.
1219
annaabi.ee 
