Pinnased ja muld
karusellvihmutusseadmed, traktorvihmutusseadmed, voolikvihmutusseadmed), veeväljalaskeavadega
voolikud. Vanu vihmutussüsteeme pole otstarbekas taastada, sest seal kasutatav tehnika on tehniliselt ja
moraalselt vananenud. Ka olemasolevad süsteemid lähevad kiiresti kasutusest välja tehnika vananemise
tõttu. Eesti taludes on mõeldav vihmutuse rakendamine aianduses, köögiviljakasvatuses ja
kultuurkarjamaadel. Talude vihmutussüsteemid tulevad teisaldatavad voolikvihmutusseadmetega, need
süsteemid tasuvad end ära vähemalt viie aastaga. Talude vihmutussüsteemid on valdavalt väiksed (alla
10ha), seetõttu pole veehankimisega probleeme olemasolevate veehoidlate (89tk), järvede, jõgede ja
ojade ääres. Üldse oleks Eestis võimalik vihmutada ilma äravoolu reguleerimata 110tuh/ha. Lähemal ajal
on täiesti reaalne 10tuh/ha. Suurtalude (karjakasvatus) puhul on vaja karjamaid vihmutada suurematel
pindadel (50ha 100 pealise piimakarja jaoks)