Töötlustingimustest sõltuvalt võib laast moodustuda mitmel kujul. Lülilaast tekib kõvade ja vähesitkete metallide väikese kiirusega töötlemisel (näiteks kõva terase töötlemisel). Sellise laastu elemendid on kas nõrgalt või ei ole üldse omavahel seotud (vt.joon. a). Astmeline laast tekib keskmise kõvadusega terase, alumiiniumi ja tema sulamite keskmise kiirusega töötlemisel. Ta kujutab endast linti, mille treiterapoolne pind on sile, sisepind aga sakiline (vt.joon. b). Voolavlaast tekib pehme terase vase, plii, tina ja mõnede plastide suure kiirusega töötlemisel. Sellel Iaastul on kas kruvijooneliselt (vt.joon. c) või meelevaldselt keerdunud pika lindi (vt.joon. d) kuju. Murdelaast tekib hapra materjali (malm, pronks) töötlemisel. Ta koosneb üksikutest tükkidest (vt.joon. e). 3 Joon. Laastu liigid: a lülilaast, b astmeline laast, c
Lõikeprotsess on laastu moodustumise protsess. Sellega kaasnevad keerulised füüsikalised nähtused: plastne deformatsioon, soojuse eraldumine, terakasvaja teke lõikeriista esitahul. Laast võib moodustuda mitmel kujul: Lülilaast saadakse kõvade ja väikese sitkusega metallide väikese kiirusega lõikamisel (näit. kõva teras ). Sellise laastu elemendid on kas nõrgalt või ei ole üldse omavahel seotud. Murdelaast tekib rabeda materjali (malm, pronks ) lõikamisel . Voolavlaast tuleb pehmelt teraselt, vaselt, tinalt ja seatinalt, kui neid suure kiirusega töödelda. Sellel laastul on pika sileda paela kuju. Treitera. Treitera osad ja tema pea elemendid. Oma kujult meenutab treitera tööosa kiilu. Kui kiilu külgpinnale mõjuv jõud ületab metalli osakeste omavahelise jõu, siis need eralduvad. Treitera tööl on palju ühist kiilu tööga! Treitera koosneb kahest osast: peast ja kehast, mille abil tera kinnitatakse hoidikusse.
annaabi.ee 
