"voolamistugevus" - 1 õppematerjal

Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013

Seda punkti on katseliselt raske määrata. Kui deformeerida materjali üle selle piiri, siis ei ole enam võrdeline -ga ja tekib plastiline deformatsioon (voolamine). Plastilise deformatsiooni käigus katkevad osakestevahelised sidemed, toimub aatomite libisemine üksteise suhtes ja seejärel uute sidemete tekkimine. Pinge eemaldamisel säilib nn jääkdeformatsioon. Jääkdeformatsioonile 0.002 vastavat pinget y (vt joonis 5-4) nimetatakse voolamistugevuseks (piiriks). Voolamistugevus näitab, millise pingeni avaldab materjal vastupanu deformatsioonile. Erinevatel metallidel on ta vahemikus MPa (Al) kuni 1400 MPa (eriterased). Täielik ­ sõltuvus on esitatud joonisel 5-5. Pärast voolamise tekkimist kasvab pinge kuni maksimum- punktini M, millele vastavat pinget TS nimetatakse tõmbetugevuseks. Seejärel tekib katsekehale ,,kael", pinge hakkab näiliselt vähenema kuni katkemiseni (p F). See on nn tehniline pinge (kõver 1 joonisel 5-5)